Informaatikaolümpiaad toimub kolmes voorus: koolivoor, piirkondlik voor ja lõppvoor . Arvestust peetakse eraldi nooremas (kuni 10. klass) ja vanemas (11.-12. klass) vanuserühmas .
Olümpiaadil tuleb lahendada algoritmilise iseloomuga ülesandeid, mille lahenduseks on programm keeles BASIC, Pascal või C/C++. Lahendusi hinnatakse programmi arvutis testimise teel. Kuigi üldjuhul hinnatakse ainult programmi töö tulemusi, jätab žürii endale õiguse ebaausa võistluse kahtluse korral kontrollida ka programmi teksti.
Koolivoor toimub 15. jaanuaril 2000 informaatika- ja matemaatikaõpetajate abiga koolides, kus on võimalus võistlus läbi viia ja selle korraldamiseks avaldatakse soovi. Korraldamissoovist tuleb teatada TÜ täppisteaduste kooli (TTK) mitte hiljem kui 15. detsembriks 1999 . Võistlust korraldavate koolide nimekirja avaldab olümpiaadikomisjon TTK veebilehel, koolid-listis ja olympiaadid-listis hiljemalt 20. detsembril 1999. Õpilased, kelle koolis võistlust ei korraldata, peavad osalemissoovi korral ise leidma kooli, kus võistlus toimub ja võivad kokkuleppel kohapealsete korraldajatega võistelda selles koolis. Ülesanded koostab üleriigilise olümpiaadi žürii ja need toimetatakse koolidesse vastavalt kokkuleppele kohapealsete korraldajatega. Lahendused saadetakse kontrollimiseks koolidest Täppisteaduste kooli ja tulemused avaldab žürii hiljemalt 25. jaanuaril 2000 TTK veebilehel, koolid - ja olympiaadid -listis .
Koolivooru tulemuste põhjal kutsub žürii paremad lahendajad piirkondlikku vooru , mis toimub 19. veebruaril 2000 . Piirkondlike voorude toimumise täpsed kohad määratakse vastavalt sellest voorust osavõtjate elukohtadele. Täpsema informatsiooni ja kutsed piirkondlikus voorus osalejatele saadab üleriigiline komisjon maakondade/linnade haridusosakondadesse. Ülesannete koostamine ja lahenduste kontrollimine toimub sarnaselt koolivoorule. Erandina lubatakse piirkondlikule voorule ka õpilased, kes mingil mõjuval objektiivsel põhjusel ei saanud koolivoorus osaleda.
Olümpiaadi lõppvoor toimub 1.-2. aprillil 2000 Tartus. Lõppvooru kutsub žürii õpilasi piirkondlike voorude ja 23. oktoobril 1999 toimunud lahtise võistluse tulemuste põhjal. Lõppvoorus toimub võistlus 5-tunnise praktilise tööna IBM PC tüüpi arvutil. Võistleja poolt valitud programmeerimisvahendid on võistluse alguseks arvutile installeeritud. Igale võistlejale antakse ketas oma programmide salvestamiseks. Igale ülesandele tuleb esitada ainult üks lahendus, mis tuleb salvestada ülesande tekstis määratud nimega faili. Iga ülesande lahendus peab tervikuna sisalduma ühes lähtefailis. Koostatud programm peab lugema andmeid tekstifailist ja väljastama vastuseid vastavalt ülesande tingimustele ekraanile või tekstifaili täpselt ülesande püstituses antud formaadis. Töö ajal ei ole osavõtjal trükkimise võimalust. Kaasatoodud ketaste ja trükitud materjalide kasutamine ei ole lubatud. Olümpiaadi ajakavas on ette nähtud aeg programmide tööga tutvumiseks ja apellatsioonideks. Sellel ajal võib osavõtja kopeerida programmid ka oma kettale. Protestid lahendab žürii, kelle otsus on lõplik.
Kõik lõppvooru kutsutud õpilased kindlustatakse tasuta toidu ja vajadusel öömajaga. Sõidukulud ja õpilastega kaasas oleva saatja komandeerimiskulud katab lähetaja.
Olümpiaadi lõppvooru tulemuste põhjal valib žürii kandidaadid Eesti võistkonda Balti informaatikaolümpiaadile Stockholmis ja rahvusvahelisele informaatikaolümpiaadile IOI Pekingis 23.-30.09.2000. a.
Rahvusvahelisest olümpiaadist võivad osa võtta ka need, kes on selleks ajaks keskkooli lõpetanud. Võistkonna kandidaadid valitakse töö taseme põhjal nii noorema kui vanema vanuseklassi võistlejate hulgast (rahvusvahelised võistlused toimuvad ainult ühes vanuseklassis). Kandidaatidele korraldatakse täiendavad õppused ja võistkond valitakse lõplikult rahvusvahelise olümpiaadi tasemele vastavate ülesannetega katsevõistlustel. Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel ainult Pascal ja C/C++ , seetõttu ei pääse rahvusvaheliste võistluste meeskonda õpilased, kes lõppvoorus ja valikvõistlustel kirjutavad oma tööd BASICus.
Eesti informaatikaolümpiaadi kõigis kolmes voorus on võistlejatel võimalik kasutada programmeerimiskeeli BASIC, Pascal ja C/C++. Kuna kõigis arvutiklassides pole kõigi kompilaatorite kasutamise võimalust, peab iga võistleja registreerumisel teatama, millist programmeerimiskeelt ja kompilaatorit ta kasutada soovib ja lahendama kõik ülesanded valitud töökeskkonnas. BASICus programmeerimiseks on võimalik kasutada MS QBasic 1.1 interpretaatorit. Pascalis programmeerimiseks on võimalik valida Turbo Pascal 7.0 ja FPK 0.99.10 vahel. C/C++ kasutajatel on valida Turbo C++ 3.1 ja DJGPP 2.0.1 vahel. GPC ja DJGPP juurde kuulub ka töökeskkond RHIDE 1.4. QBasic on kaasas nii MS-DOSi kui ka MS Windows 95 kui ka MS Windows NT installatsioonidega, seega peaks QBasic kõigis koolides olemas olema. Kuna nii Turbo Pascal 7.0 kui ka Turbo C++ 3.1 on kommertsiaalsed tarkvaraproduktid, on nende kasutamine võimalik ainult koolides, kuhu need paketid on ostetud. Koolid, kus Pascali ja C/C++ kompilaatoreid ei ole, võivad FPK ja DJGPP leida nende veebilehekülgedelt (vastavalt www.freepascal.org ja www.delorie.com/djgpp ) või Phare ISE koolitarkvara CDlt. Samuti on võimalik kasutada Turbo Pascal 5.5 ja Turbo C 2.0, mida Borland jagab tasuta ( community.borland.com/museum ).
TÜ Täppisteaduste Kool, Tähe 4-143, 51010, TARTU
Informaatikaolümpiaadi veebileht: www.ttkool.ut.ee/comp/olymp
Komisjoni esinaine Õnne Nummert , TÜ täppisteaduste kooli metoodik
Telefon/faks (27)375 581, e-post: qnne@ut.ee