Informaatikaolümpiaadi korraldavad TÜ ja HM vastavalt 20.09.2001 sõlmitud koostöölepingule.
Informaatikaolümpiaadi eemärgid on:
Informaatikaolümpiaad toimub kolmes voorus: koolivoor , piirkonnavoor ja lõppvoor . Lisaks sellele korraldab TÜ juures moodustatud informaatikaolümpiaadi žürii (edaspidi žürii) lahtise võistluse ning arvestab ka selle tulemusi nii olümpiaadi lõppvooru kutsumisel kui ka Eesti võistkonna koostamisel rahvusvahelisteks informaatikavõistlusteks .
Olümpiaadil tuleb lahendada algoritmilise iseloomuga ülesandeid. Võimalikke ülesandetüüpe kirjeldab Lisa 1 . Programmeerimisülesannete lahendamise tingimusi kirjeldab Lisa 2 .
Võistlus toimub (vastavalt voorule) 4- või 5-tunnise praktilise tööna IBM PC tüüpi arvutil. Võistleja poolt valitud töövahendid on võistluse alguseks arvutile paigaldatud. Igale võistlejale antakse ketas oma lahenduste salvestamiseks. Igale ülesandele tuleb esitada ainult üks lahendus, mis tuleb salvestada võistluse juhendis määratud nimega faili. Kaasatoodud ketaste ja trükitud materjalide kasutamine võistluse ajal ei ole lubatud. Oma lahendused võib osaleja kopeerida oma kettale pärast võistluse lõppu. Töö ajal ei ole osavõtjal trükkimise võimalust.
Olümpiaadil peetakse eraldi arvestust algajate ja edasijõudnute rühmas. Esmakordselt olümpiaadil osalejal soovitatakse võistelda algajate rühmas. Algajate rühmas kolme parema hulka tulnud osaleja võib edaspidi võistelda ainult edasijõudnute rühmas. Ülejäänud osalejad valivad oma rühma ise. Ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles.
Informaatikaolümpiaadi materjalide aadress Internetis on
http://www.ttkool.ut.ee/comp/
.
Lahtine võistlus toimub 9. novembril 2002 piirkondlikes tugikoolides. Lahtist võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab žürii TTK veebilehel, koolid-listis ja olympiaadid -listis hiljemalt 26. oktoobril 2002.
Lahtisel võistlusel võivad eelneval kokkuleppel kohapealsete läbiviijatega osaleda lisaks üldhariduskoolide õpilastele ka teised huvilised. Nemad lahendavad edasijõudnute rühma ülesandeid ja nende vahel peetakse omaette arvestust. Muus osas on lahtise võistluse korraldus sarnane olümpiaadivoorude korraldusega.
Lahtisel võistlusel on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.
Koolivooru korraldab žürii 14. detsembril 2002 informaatika- ja matemaatikaõpetajate abiga koolides, kus on võimalus võistlus läbi viia ja selle korraldamiseks avaldatakse soovi.
Korraldamissoovist tuleb teatada TÜ täppisteaduste kooli (TTK) mitte hiljem kui 29. novembriks 2002. Võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab žürii TTK veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis hiljemalt 30. novembril 2002.
Õpilased, kelle koolis võistlust ei korraldata, võivad osalemissoovi korral võistlusest osa võtta mõnes teises võistlust korraldavas koolis, leppides eelnevalt kokku kohapealse läbiviijaga. Koolivooru ülesanded koostab žürii ja need toimetatakse koolidesse vastavalt kokkuleppele kohapealsete korraldajatega.
Lahendused saadetakse võistluspäeval kontrollimiseks koolidest TTKsse ja tulemused avaldab žürii hiljemalt 28. detsembril 2002 TTK veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis.
Koolivoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.
Piirkonnavooru, mis toimub 25. jaanuaril 2003 , kutsub žürii paremad lahendajad koolivooru tulemuste põhjal.
Piirkonnavooru toimumise täpsed kohad määratakse vastavalt sellest voorust osavõtjate elukohtadele. Täpsema informatsiooni ja kutsed piirkonnavoorus osalejatele saadab žürii maakondade/linnade haridusosakondadesse. Erandina lubatakse piirkonnavoorule ka õpilased, kes mingil mõjuval objektiivsel põhjusel ei saanud koolivoorus osaleda.
Ülesannete koostamine, võistluse läbiviimine ja lahenduste kontrollimine toimub sarnaselt koolivoorule.
Piirkonnavoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.
Olümpiaadi lõppvoor toimub 1.-2. märtsil 2003 Tartus . Lõppvooru kutsub žürii õpilasi piirkonnavooru ja 9. novembril 2002 toimunud lahtise võistluse tulemuste põhjal.
Kõik lõppvooru kutsutud õpilased kindlustatakse tasuta toidu ja vajadusel öömajaga. Sõidukulud ja õpilastega kaasas oleva saatja komandeerimiskulud katab lähetaja.
Lõppvoorus on ülesannete lahendamiseks aega 5 tundi. Olümpiaadi ajakavas on ette nähtud aeg programmide tööga tutvumiseks ja apellatsioonideks. Sellel ajal võib osavõtja kopeerida programmid ka oma kettale. Protestid lahendab žürii, kelle otsus on lõplik.
Olümpiaadi lõppvooru tulemuste põhjal valib žürii kandidaadid Eesti võistkonda Balti Informaatikaolümpiaadile Tartus ja Rahvusvahelisele Informaatikaolümpiaadile Kenoshas (Wisconsin, USA). Rahvusvahelistest olümpiaadidest võivad osa võtta ka need, kes on selleks ajaks keskkooli lõpetanud. Võistkonna kandidaadid valitakse töö taseme põhjal mõlema rühma võistlejate hulgast (rahvusvahelised võistlused toimuvad ainult ühes rühmas).
Kandidaatidele korraldatakse täiendavad õppused ja võistkond valitakse lõplikult rahvusvahelise olümpiaadi tasemele vastavate ülesannetega katsevõistlustel.
Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel ainult Pascal, C ja C++, seetõttu ei pääse rahvusvahelistele võistlustele õpilased, kes lõppvoorus ja valikvõistlustel kirjutavad oma tööd muudes keeltes. Rahvusvahelistel võistlustel ei või Eestit esindada välisriikide kodanikud.
Seda tüüpi ülesandes tuleb leida algoritm ja realiseerida selle alusel programm antud andmetöötlusülesande lahendamiseks.
Ülesande püstitus kirjeldab, kust ja millises formaadis saab programm oma lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning kuhu ja millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Tavaliselt on nii sisendiks kui ka väljundiks kettal olevad tekstifailid.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on mõnes võistlusel kasutada lubatud programmikeeles kirjutatud programm. Lahendust hinnatakse programmi arvutis testimise teel. Kuigi üldjuhul hinnatakse seda tüüpi ülesandes ainult programmi töö tulemusi, jätab žürii endale õiguse ebaausa võistluse kahtluse korral kontrollida ka programmi teksti.
Seda tüüpi ülesandes tuleb leida vastused antud andmetöötlusülesande fikseeritud sisendandmete komplektile.
Ülesande püstitus kirjeldab, millises formaadis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse kuulub fikseeritud komplekt sisendandmeid.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on nõutud formaadis väljundandmed, mis vastavad antud sisendandmetele. Lahendusi hinnatakse väljundandmete kontrollimise teel. Programmi teksti hindamiseks ei esitata. Programmi koostamine pole üldse kohustuslik, kui võistleja suudab ülesande mingil muul moel lahendada.
Seda tüüpi ülesandes tuleb koostada testimisplaan andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks.
Ülesande püstitus kirjeldab, millises formaadis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle andmetöötlusülesande lahendamiseks koostatud programm.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on testandmete komplekt kirjeldatud andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks. Hindamisel võetakse arvesse koostatud testandmete korrektsust ja täielikkust.
Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida antud algoritmi.
Ülesande püstitus nõuab etteantud algoritmi ja selle omaduste mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava algoritmi inimloetav esitus, tavaliselt pseudokeelse programmina. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle algoritmi poolt lahendatava ülesande püstitus.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava algoritmi omaduste kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.
Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida ülesande tekstis kirjeldatud süsteemi.
Ülesande püstitus nõuab etteantud süsteemi ja selle käitumise mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava süsteemi kirjeldus, tavaliselt süsteemi kuuluvate objektide, nende omaduste ja nendevaheliste seoste loeteluna.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava süsteemi omaduste ja selle käitumise kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.
Eesti informaatikaolümpiaadi kõigis voorudes ja lahtistel võistlustel on võistlejatel kindlasti võimalik kasutada keeli Pascal, C ja C++. Muid vahendeid võib kasutada ainult kokkuleppel kohapealsete korraldajate ja žüriiga.
Kuna kõigis arvutiklassides pole kõigi vahendite kasutamise võimalust, peab iga võistleja registreerumisel teatama, millist tarkvara ta kasutada soovib, ja lahendama kõik ülesanded nende vahendite abil. Võistluse ajal on võimalik kasutada valitud vahendite standardset dokumentatsiooni elektronkujul. Trükitud juhendite olemasolu ei saa korraldajad garanteerida.
Üldjuhul tuleb kõigis voorudes esitada lahendused lähtetekstina, mille žürii testimiseks ise kompileerib.
Võistluse ametlikud kompilaatorid on FreePascal ja DJGPP. Žürii garanteerib, et kõik võistlusel esitatavad ülesanded on võimalik nende abil täielikult lahendada.
FreePascal on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.freepascal.org/ . FreePascali komplekti kuulub lisaks kompilaatorile ka töökeskkond. Lahenduste testimisel kasutab žürii FreePascali versiooni 1.0.6 või uuemat.
DJGPP on GNU C/C++ kompilaatori versioon MS-DOSi ja MS Windowsi jaoks. See on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.delorie.com/djgpp/ . DJGPP kasutamiseks on olemas ka töökeskkond RHIDE. See on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.rhide.com/ . Lahenduste testimisel kasutab žürii DJGPP versiooni 2.0.3 (baseerub GNU kompilaatori versioonil 3.0.4) või uuemat.
Võistlusel on toetatud ka Turbo Pascali ja Borland C++ kasutamine. Žürii garanteerib nende vahenditega koostatud lahenduste testimise samade vahenditega (täpsemalt Turbo Pascal 7.0 ja Borland C++ 3.1) ja nende vahendite olemasolu lõppvoorus. Nende kasutamine eelnevates voorudes on võimalik kokkuleppel kohapealsete korraldajatega.
Kõigi muude vahendite kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel kohapealsete korraldajate ja žüriiga. Vahendi arvutiklassi paigaldamine ja selle kasutamine võistluse ajal tuleb kooskõlastada kohapealse korraldajaga, lahenduse esitamise ja testimise tingimused žüriiga.