Informaatikaolümpiaadi korraldavad TÜ ja HM vastavalt 20.09.2001 sõlmitud koostöölepingule.
Informaatikaolümpiaadi eemärgid on:
Informaatikaolümpiaad toimub kolmes voorus: koolivoor , piirkonnavoor ja lõppvoor , mille tulemuste põhjal valib TÜ juures moodustatud informaatikaolümpiaadi žürii (edaspidi žürii) Eesti võistkonna rahvusvahelisteks informaatikavõistlusteks .
Olümpiaadil tuleb lahendada algoritmilise iseloomuga ülesandeid. Võimalikke ülesandetüüpe kirjeldab Lisa 1 . Programmeerimisülesannete lahendamise tingimusi kirjeldab Lisa 2 .
Võistlus toimub (vastavalt voorule) 4- või 5-tunnise praktilise tööna IBM PC tüüpi arvutil. Võistleja poolt valitud töövahendid on võistluse alguseks arvutile paigaldatud. Igale võistlejale antakse andmekandja oma lahenduste salvestamiseks. Igale ülesandele tuleb esitada ainult üks lahendus, mis tuleb salvestada võistluse juhendis määratud nimega faili. Kaasatoodud andmekandjate ja trükitud materjalide kasutamine võistluse ajal ei ole lubatud. Oma lahendused võib osaleja endale kopeerida pärast võistluse lõppu. Töö ajal ei ole osavõtjal trükkimise võimalust.
Ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles.
Olümpiaadil peetakse eraldi arvestust algajate ja edasijõudnute rühmas. Esmakordselt olümpiaadil osalejal soovitatakse võistelda algajate rühmas. Lõppvoorus algajate rühmas kolme parema hulka tulnud osaleja võib järgmistel hooaegadel võistelda ainult edasijõudnute rühmas. Mistahes voorus edasijõudnute rühmas esimese poole hulka tulnud osaleja võib edaspidi võistelda ainult edasijõudnute rühmas. Ülejäänud osalejad valivad oma rühma ise.
Kõrgkoolidele, mis teevad sisseastumisel soodustusi olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele, esitab žürii edasijõudnute rühmas osalenud abiturientide pingerea.
Informaatikaolümpiaadi materjalide aadress Internetis on http://www.ttkool.ut.ee/comp/ .
Koolivooru korraldab žürii 20. novembril 2004 informaatika- ja matemaatikaõpetajate abiga koolides, kus on võimalus võistlus läbi viia ja selle korraldamiseks avaldatakse soovi.
Korraldamissoovist tuleb teatada mitte hiljem kui 5. novembriks 2004. Võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab žürii olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis 6. novembril 2004.
Õpilased, kelle koolis võistlust ei korraldata, võivad osalemissoovi korral võistlusest osa võtta mõnes teises võistlust korraldavas koolis, leppides eelnevalt kokku kohapealse läbiviijaga. Koolivooru ülesanded koostab žürii ja need toimetatakse koolidesse vastavalt kokkuleppele kohapealsete korraldajatega.
Lahendused saadetakse võistluspäeval kontrollimiseks koolidest TÜ teaduskooli ja tulemused avaldab žürii hiljemalt 4. detsembril 2004 olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid -listis.
Koolivoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.
Piirkonnavooru, mis toimub 18. detsembril 2004 , kutsub žürii paremad lahendajad koolivooru tulemuste põhjal.
Piirkonnavooru toimumise täpsed kohad määratakse vastavalt sellest voorust osavõtjate elukohtadele. Täpsema informatsiooni ja kutsed piirkonnavoorus osalejatele saadab žürii maakondade/linnade haridusosakondadesse. Erandina lubatakse piirkonnavoorule ka õpilased, kes mingil mõjuval objektiivsel põhjusel ei saanud koolivoorus osaleda.
Ülesannete koostamine, võistluse läbiviimine ja lahenduste kontrollimine toimub sarnaselt koolivoorule.
Piirkonnavoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.
Olümpiaadi lõppvoor toimub 19.-20. veebruaril 2005 Tartus . Lõppvooru kutsub žürii õpilasi piirkonnavooru ja teiste hooaja jooksul peetud võistluse tulemuste põhjal.
Kõik lõppvooru kutsutud õpilased kindlustatakse tasuta toidu ja vajadusel öömajaga. Sõidukulud ja õpilastega kaasas oleva saatja komandeerimiskulud katab lähetaja.
Lõppvoorus on ülesannete lahendamiseks aega 5 tundi. Olümpiaadi ajakavas on ette nähtud aeg programmide tööga tutvumiseks ja apellatsioonideks. Sel ajal võib osavõtja kopeerida oma programmid ka endale. Protestid lahendab žürii, kelle otsus on lõplik.
Olümpiaadi lõppvooru tulemuste põhjal valib žürii kandidaadid Eesti võistkonda Balti Informaatikaolümpiaadile (aprill 2005 Soomes) ja Rahvusvahelisele Informaatikaolümpiaadile (august 2005 Poolas). Rahvusvahelistest olümpiaadidest võivad osa võtta ka need, kes on selleks ajaks keskkooli lõpetanud. Võistkonna kandidaadid valib žürii töö taseme põhjal mõlema rühma võistlejate hulgast (rahvusvahelised võistlused toimuvad ainult ühes rühmas).
Kandidaatidele korraldab žürii täiendavad õppused ja võistkond valitakse lõplikult rahvusvahelise olümpiaadi tasemele vastavate ülesannetega katsevõistlustel.
Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel ainult Pascal, C ja C++, seetõttu ei pääse rahvusvahelistele võistlustele õpilased, kes lõppvoorus ja valikvõistlustel kirjutavad oma tööd muudes keeltes. Rahvusvahelistel võistlustel ei või Eestit esindada välisriikide kodanikud.
Seda tüüpi ülesandes tuleb leida algoritm ja realiseerida selle alusel programm antud andmetöötlusülesande lahendamiseks.
Ülesande püstitus kirjeldab, kust ja millises vormis saab programm oma lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning kuhu ja millises vormis need vastused hindamiseks esitada. Tavaliselt on nii sisendiks kui ka väljundiks kettal olevad tekstifailid.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on mõnes võistlusel kasutada lubatud programmikeeles kirjutatud programm. Lahendust hinnatakse programmi arvutis testimise teel. Kuigi üldjuhul hinnatakse seda tüüpi ülesandes ainult programmi töö tulemusi, jätab žürii endale õiguse ebaausa võistluse kahtluse korral kontrollida ka programmi teksti.
Seda tüüpi ülesandes tuleb leida vastused antud andmetöötlusülesande fikseeritud sisendandmete komplektile.
Ülesande püstitus kirjeldab, millises vormis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises vormis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse kuulub fikseeritud komplekt sisendandmeid.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on nõutud vormis väljundandmed, mis vastavad antud sisendandmetele. Lahendusi hinnatakse väljundandmete kontrollimise teel. Programmi teksti hindamiseks ei esitata. Programmi koostamine pole üldse kohustuslik, kui võistleja suudab ülesande mingil muul moel lahendada.
Seda tüüpi ülesandes tuleb koostada testimisplaan andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks.
Ülesande püstitus kirjeldab, millises vormis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises vormis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle andmetöötlusülesande lahendamiseks koostatud programm.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on testandmete komplekt kirjeldatud andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks. Hindamisel võetakse arvesse koostatud testandmete korrektsust ja täielikkust.
Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida antud algoritmi.
Ülesanne nõuab etteantud algoritmi ja selle omaduste mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava algoritmi inimloetav esitus, tavaliselt pseudokeelse programmina. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle algoritmi poolt lahendatava ülesande püstitus.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava algoritmi omaduste kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.
Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida ülesande tekstis kirjeldatud süsteemi.
Ülesanne nõuab etteantud süsteemi ja selle käitumise mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava süsteemi kirjeldus, tavaliselt süsteemi kuuluvate objektide, nende omaduste ja nendevaheliste seoste loeteluna.
Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava süsteemi omaduste ja selle käitumise kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.
Eesti informaatikaolümpiaadi kõigis voorudes ja lahtistel võistlustel on võistlejatel kindlasti võimalik kasutada keeli Pascal, C ja C++.
Kuna kõigis arvutiklassides pole kõigi vahendite kasutamise võimalust, peab iga võistleja registreerumisel korraldajatega kokku leppima, millist tarkvara ta võistlusel kasutab, ja lahendama kõik ülesanded nende vahendite abil. Võistluse ajal on võimalik kasutada vahendite standardset dokumentatsiooni elektronkujul. Trükitud juhendite olemasolu ei saa korraldajad garanteerida.
Üldjuhul tuleb kõigis voorudes programmid esitada lahendused lähtetekstina, mille žürii testimiseks ise kompileerib.
Võistluse ametlikud kompilaatorid on FreePascal (Pascal) ja GCC (C ja C++). Žürii garanteerib, et kõik võistlusel esitatavad ülesanded on võimalik nende abil täielikult lahendada.
FreePascal on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.freepascal.org/ . FreePascali standardkomplekti kuulub lisaks kompilaatorile ka töökeskkond. Lahenduste testimisel kasutab žürii FreePascali versiooni 1.0.10 või uuemat.
GCC on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://gcc.gnu.org/ . GCC standardkomplekti kuulub ainult käsureakompilaator, töökeskkonnana soovitab žürii kasutada Dev-C++ (vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.bloodshed.net/devcpp.html , graafiline Windows-programm) või DJGPP (vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.delorie.com/djgpp/ , tekstipõhine DOS-programm, sarnane Borland C++ keskkonnaga). Lahenduste testimisel kasutab žürii GCC versiooni 3.2 või uuemat.
Kõigi muude vahendite kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel kohapealsete korraldajate ja žüriiga. Vahendi arvutiklassi paigaldamine ja selle kasutamine võistluse ajal tuleb kooskõlastada kohapealse korraldajaga, lahenduse esitamise ja testimise tingimused žüriiga.